Alistamise Akadeemia klubi no-gi submission only võistlus nii oma liikmetele kui võistlejatele teistest klubidest toimub 28. jaanuaril Tartus.
Registreerimine ja lisainfo: Smoothcomp, Facebook.
Eelmise aasta fotosid saab vaadata siin 📷
Brazilian jiu-jitsu in Estonia
Alistamise Akadeemia klubi no-gi submission only võistlus nii oma liikmetele kui võistlejatele teistest klubidest toimub 28. jaanuaril Tartus.
Registreerimine ja lisainfo: Smoothcomp, Facebook.
Eelmise aasta fotosid saab vaadata siin 📷
Brasiilia jiu-jitsu IBJJF euroopa meistrivõistlused toimuvad 23.-29. jaanuaril Pariisis. Siit saab vaadata osalejaid klasside kaupa, tulemused leiab siit.
Otsisin klubide järgi. Võimalik, et ma kõiki ei leidnud. Kui keegi veel osaleb, siis palun jäta kommentaar.
See on natuke jälle üllatus aga sõrmeteip ei ole selline asi, mida saaks Eestis igast spordipoest või apteegist kohe osta. Enamasti on igal pool müügil üks ja sama 3.8 cm laiune sporditeip. Sõrmedele mõeldud sporditeibid on enamasti ~1 cm laiused. Kuna gi lõhub sõrmi – nahka ja sõrmelülisid – üsna kõvasti, siis üks hetk sai sellest 3.8 cm rulli poolitamisest üsna kõrini. Eriti, kuna hetkel on mingi veider partii, kus jätkukoht ei rebene ja samas kerides kipub mingi suvalise koha pealt pooleks minema.
Juhuslikult leitud Spordihoolduse e-poest saab tellida Jaybird’i 13 mm laiust sporditeipi hinnaga 1.3 eurot/rull (9.1 m) . See peaks olema sõrmede jaoks sobiv laius ja ei ole vaja enam rulli poolitada.
Enamvähem mõistlikud pakkumised välismaalt on Tatami 9mm finger tape (7 eur, 4 rulli + 15 eur saatmine), Scramble BJJ 12.5 mm finger tape (15 eur, 5 rulli + 10 eur saatmine).
Kui oskad soovitada mingit teipi ja kohta selle ostmiseks, siis palun anna teada kommentaarides.
Goodfight vahendab, et esmakordselt algavad Brasiilia Jiu-Jitsu baaskursused Sakus. Treeneriks on Brasiiliast pärit Sergio De Andrade Cabral (Brazilian Top Team Estonia).
Baaskurused kestavad 3 kuud, pärast mida jätkuvad treeningud juba tavapärases rütmis. Treeningud toimuvad Saku Spordikeskuse poksisaalis esmaspäeviti ja kolmapäeviti.
Rohkem infot kodulehelt ja Facebooki lehelt!
18. märtsil toimuvad Tartus, A.Le Coq Sport spordimajas (Ihaste tee 7, Tartu) Eesti Meistrivõistlused Brasiilia Jiu-Jitsus 2023. Võistluste peakorraldaja on spordiklubi Võimla. Lisainfo: Smoothcomp.
ADCC Estonian Open 2023 will take place on April 1st at Aitado Judosaal (Sõjakooli 3, Tallinn, Estonia).
Mulle meeldib kasutada tehnikaid, mis töötavad suurema tõenäosusega ja on turvalised (mulle ja partnerile).
Olen märganud, et algajatele valmistab pettumust, kui asjad ei õnnestu. Aga, mulle tundub, et enamasti ei mõelda, kui suur on tõenäosus, et asjad üldse õnnestuvad.
Continue reading “Mõned alistused töötavad suurema tõenäosusega”
Dan Hardy Youtube’is on video, kus John Danaher selgitab, miks ja missugused tehnikad tema treeningutel on keelatud. Guard jumping, scissor takedowns, tani otoshi, hüppega alistused üldiselt.
Suurim ohu allikas, mida ta mitu korda rõhutab, on see, kui inimesed kukuvad üksteisele kontrollimatult otsa. Miski muu ei ole nii ohtlik kui kontrollimatult langeva keha raskus.
Miski, mida ta ütleb ja mida ma tahaksin iga kord trennis kuulda on see, et: “Number one cause of injuries is falling bodyweight. Any time you pick people up it is your responsibility to put them down safely. Lifter is responsible of the safety of the other one. Put them down with safety in mind.”
Ohutusest on päris palju räägitud ka B-Team Jiu-Jitsu videotes. Matt Thornton ütleb, et see safe environment on kõige olulisem asi treeningkeskkonna juures.
Tom Mäenurm sai Priit Mihkelsonilt ja Ronald Stimmerilt BJJ musta vöö. Mõne sõna sellest teekonnast kirjutab Tom enda Instagramis ja siin veel.
8 aastat ja 3 kuud peaks olema seni kõige kiiremini saadud must vöö Eestis (kunagi arvutasin neid Beltcheckeri profiilide põhjal).
Ehk mõnele alustajale huvitav lugeda.
Peedu pidas treeningute üle arvet oma BJJ teekonna algusest peale ja avaldas väikese kokkuvõtte, kui sai sinise vöö. Mina alustasin korralikumat arvepidamist alates 2 triibu saamisest ehk pärast esimest aastat. Lühike kokkuvõte on selline:
Statistikat: Kokku (pärast esimest aastat, perioodil 10.06.22 – 17.12.22 ehk alates 2 triibu saamisest) logitud 137 tundi, millest 20 tundi on avatud matt. Matil oldud ajast 78% gi ja 22% nogi. Sel perioodil olen treeningutel ja avatud mattidel osalenud kolmes klubis: BTT (90% ajast), Võimla (5%) ja Alistamise Akadeemia (5%). Juhendatud treeninguid on 71 ja neid on andud 11 treenerit – 5 musta, 2 pruuni ja 4 lilla vööga.
Mis tunne on? Nagu keegi oleks kuskil eksinud 🙂 Ma ei ole teinud mitte midagi erilist spetsiaalselt selleks, et vööd saada. Lihtsalt käinud kohal “pikutamas” ja vaadanud, mis juhtub ning püüdnud hoida seda enda jaoks “müramise mänguna“. Võin trennis ükskõik kellele tap’ida ükskõik kui lolli asjaga ja ma ei kaota mitte midagi. John Danaher ütles ka enamvähem nii, et treeningutel kellelegi kaotamine ei tähenda midagi, sest treeningute eesmärk on areng, mitte võit. Lisaks juurde natuke psühholoogiat, füsioloogiat, anatoomiat ja mehaanikat – see võimaldab asja intelligentsema poole pealt huvitava ja mängulisena hoida.
Ootuste kujunemine? Priit Mihkelson on rääkinud, et kui treenida 3x nädalas, siis värvilise vööni ei jõua kiiremini 1-1,5 aastaga aga keskmine harrastaja treenib 1.8x nädalas, seega läheb 2 aastat või enam. Beltcheckeri statistika näitab, et keskmine aeg valge vööna on (hetkel) 2 aastat ja 7 kuud. Lisaks olen lugenud Võimla lehelt, mida peaks üks sinine vöö oskama. Seega, arvestades mu pingutusi, siis mingeid ootuseid ei olnud.
Mis mulle meeldib? Mulle meeldib, kui keegi teeb nutikaid ja intellektuaalselt huvitavaid asju. Alistustest meeldivad suurte lihasgruppidega (nt jalalihastega ja suuremate käelihastega) kägistused – sest need ei ole valusad ja need ei ole vigastusohtlikud (erinevalt liigeselukkudest). Kuna ma olen üsna väike, siis paratamatult pean palju tegelema põgenemise ja kaitsega ning õnneks need on samuti mu suured lemmikud.
Vigastusi: Esimese aasta jooksul olin treeningutelt eemal 1.5 kuud ülekoormusest tulnud õlavigastusega (õlaliigese pitsumissündroom). Põlvede kaitsmiseks kasutan vajadusel gi all Venumi põlvekaitsmeid. Matil põlvitades või neid vastu matti põrutades muutuvad põlved hellaks. Lisaks, päris alguses (vist isegi baaskursusel) vigastasin kaela, kui jäin peadpidi vastase keha alla. Seega, kaelaga tasub olla väga ettevaatlik ja (hoogsal) liikumisel tasub ette mõelda sellele, kuhu enda pead turvaliselt saaks vajadusel panna ning jätta tegemata liikumised, mille puhul vastasel võiks kael ohtu sattuda põhjusel, et ta ei oska seda turvaliselt kuskile panna või ta ei saa pead kuskile turvaliselt panna.
Muud polegi. Ehk on kellelgi huvitav lugeda.